Ühiskonnaõpetus
Kolm õppeainet on ühendatud üheks õppevaldkonnaks
Mis on mul kliimaga pistmist?
Mida demokraatia tegelikult tähendab?
Kuidas elasid roomlased?
Lapsed ja noored täiskasvanud kasvavad üles maailmas, mis on täis küsimusi. Ühiskonnaõpetus, mis koosneb geograafiast, poliitikast ja ajaloost, pakub võimaluse vastata paljudele neist küsimustest.
Oma mitmekesisuse tõttu sobib see eriti hästi paljude nõutavate pädevuste edendamiseks. Kooli ajal õpivad õpilased erinevaid meetodeid (kaarditöö, allikate hindamine, uurimismeetodid, välitööd jne), nad saavad sügavama ülevaate teabe ning traditsioonilise ja kaasaegse meedia vastutustundlikust ja kriitilisest kasutamisest (internetiuuringud, filmide hindamine, statistika analüüs, tabelid, kaardistamine, mudelite loomine jne), harjutavad oma suhtlemisoskust (argumenteerimine, arutelud, hinnangute andmine) ning õpivad suhtlema ühiskonnaelu paljude tahkudega kriitiliselt ja vastutustundlikult ning tegutsema vastavalt sellele.
Geograafia eesmärk on mõista ruumiliselt iseloomustatava elutegevuse loodusgeograafilisi, ökoloogilisi, poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid struktuure ja protsesse. Nii kohaliku piirkonna kui ka võõraste elupaikade uurimisega kasvatatakse sallivust võõraste kultuuride sisemise väärtuse suhtes ja valmistatakse õpilasi ette eluks rahvusvaheliselt läbipõimunud maailmas. Topograafiliste baasteadmiste arendamine temaatiliste piirkondlike kuni globaalsete orientatsioonivõrrandite kohta on eelduseks diferentseeritud ruumilise vastastikuse sõltuvuse mõtlemisele.
Ajaloo osas keskendutakse refleksioonilise ajalooteadlikkuse arendamisele, mis peaks võimaldama õpilastel saada iseseisvateks mõtlejateks ja autonoomseteks indiviididideks inimühiskondade arengu uurimise, "teise" arvestamise ning ajalooliste protsesside kriitilise vaatlemise ja hindamise kaudu.
Poliitika on tihedalt seotud geograafia ja ajalooga ning selle peamine eesmärk on tutvustada ja hinnata poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke struktuure. Selle eesmärk on edendada püsiva poliitilise teadlikkuse kujunemist, mis võimaldab õppijatel mängida aktiivset rolli poliitiliste protsesside arengus.
Selle aine tunnid toimuvad 5.-8. klassis.