Viimane reis Pariisi

Pärast pikka bussisõitu jõudsime Prantsusmaa pealinna esmaspäeva pärastlõunal. Eriti põnev oli see, et Pariisis toimusid samal ajal 2024. aasta paraolümpiamängud, mis andis linnale väga erilise atmosfääri. Kõikjal toimusid spordivõistlused ja pidulikud üritused, mis muutsid niigi elava linna veelgi põnevamaks.

Meie Pariisis veedetud päevade jooksul külastasime paljusid kuulsaid vaatamisväärsusi, mida linnal on pakkuda. Eiffeli torn, mida me imetlesime mitmest nurgast (ja tegime lugematuid fotosid), oli muidugi üks peamisi tipphetki.

Teisipäeval tegime väljasõidu Versailles'sse, kus uurisime uhkeid losse ja nende tohutuid aedu. Oli muljetavaldav sukelduda sellesse ajaloolisse maailma. Louvre'i külastamine, kus imetlesime maailmakuulsat Mona Lisa't, ja jalutuskäik Champs-Élysées'l võimaldasid meil vahetult kogeda linna erilist hõngu.

Pariisi katakombide külastamine oli eriline kogemus. Need salapärased maa-alused koridorid näitasid meile linna hoopis teistsugust külge ja jätsid paljudele meist püsivad muljed. Need päevad lõid lugematuid ühiseid mälestusi, mis saadavad meid kogu meie viimase aasta jooksul.

Meie reisi kroonimine toimus neljapäeva õhtul: Õhtusöögi ajal ühes tüüpilises prantsuse restoranis, otse Sacré-Cœur kiriku jalamil, nautisime mitte ainult maitsvat prantsuse kööki, vaid ka öösel valgustatud Pariisi vaadet. Paraolümpiamängude poolt iseloomustatud pidulik õhkkond linnas ja meie enda kogemused tegid sellest õhtust midagi väga erilist.

Reede õhtul, kurnatud, kuid õnnelikud, jõudsime õhtul kell 21.00 tagasi Gronausse. Me kõik mäletame seda kooliteekonda kui meie lõpuaasta üht suurt tipphetke. See ei toonud meid mitte ainult klassina üksteisele lähemale, vaid näitas meile ka, kui väärtuslik on koos sõpradega aega veeta.